Pangad pannakse koguma nn kahjumipuhvrit

Kuna praegu on laenukasv kooskõlas majanduskasvuga, siis on Eesti Panga kehtestatud kapitalipuhvri nõue 0%.

Vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude eesmärk on panna pangad kiire laenukasvu perioodil koguma lisakapitali, mille abil saab hiljem tsükli languse ajal katta võimalikke kahjumeid. Samuti võivad kiire kasvu perioodil kehtestatud kõrgemad kapitalinõuded aidata aeglustada laenukasvu ja varade hindade tõusu, selgitas keskpank.

Eesti Pank hakkab kapitalipuhvri määra muutmise vajadust hindama kord kvartalis. Analüüs põhineb indikaatoritel, mis kirjeldavad laenukoormuse ja kinnisvara hindade kasvu ning muutusi laenuvõtjate või finantssektori riskikäitumises.

Vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue on Euroopa Liidu finantsstabiilsuse kindlustamise vahend liikmesriikidele. Seejuures kehtivad puhvrimäärad üle riigipiiride, mis tähendab, et Eesti Panga määra peavad arvestama ka välismaised pangad, kes tegutsevad siinsel laenuturul. Teiselt poolt peavad Eesti pangad täitma teiste riikide kapitalipuhvri nõudeid, mis näiteks Rootsis ja Norras on 1% ning tõusevad järgmise aasta teises kvartalis 1,5%ni.

Järgmiste sammudena hindab Eesti Pank tuleva aasta esimeses pooles, millised täiendavad kapitalipuhvri nõuded tuleks kehtestada Eestis süsteemselt olulistele kommertspankadele, kelleks on tänavu määratletud kaks panka: Swedbank AS ja AS SEB Pank. Süsteemselt olulised on sellised kommertspangad, kelle raskused ohustaksid tõsiselt Eesti majandust ja finantssüsteemi toimimist.